Kes eesolewat raamatukest lueb, see pangu tähele, et meie teda „jutustuseks Eestimaa wanast ajast” nimetame. Meie tahame tema sees tükikest Eestlaste önnetuserikkast ajaloust nüüdse Eestlaste silma ette panna, ilma mingisuguse nöuta, nüüdseid asju kaugeltgi puudutada.

Selleaegseid inimesi ei tohi meie aja möeduga määrata, nende tegusi nüüdse prilli läbbi waadata, nende könesi meie körwa järele seada. See oli toore wägiwalla, ebausu, pimeduse aeg. Meie jutu esimesest peatükist leiab lugeja weikest pildikest meie maa olekust 500-ja aasta eest. Selle järele wöib umbes arwata, kuda need asjad wöisiwad sündida, kellest meie histooria pöhja peal tahame jutustada.

Wäljaandja.